seda, et lühiajalised intressimäärad on kõrgemad võrreldes pikajalistega. Selline kõver lähtub eelkõige ootusest, et inflatsioonitase langeb ja seetõttu kaugemas perspektiivis eeldatakse madalamaid intressitasemeid. Normaalses majanduskeskkonnas on negatiivne intressiküver suhteliselt haruldane või lühiajaliselt toimiv. Seega positiivne kõber aga omasem, kuna normaalselt toimivas majanduskeskkonnas mõjutab seda pidevalt inflatsioon. Kõver võib mõnel juhul osutuda ka horisontaalsirgeks, mis on seotud sellega, et turul oodatatakse erisuunalisi võimalikke arenguid, mis tasakaalustavad turu üldise ootuse ning seetõttu ei nähta ette olulisi inflatsioonitaseme kõikumisi või muutusi lõhiajalistes intressitasemetes. Inressikõver kirjeldab jooksvat turusituatsiooni mingil ajahetkel. Seni ei ole majandusteadlased aga suutnud täielikult selgitada, et miks intressikõver omandab tulevikus
sirgeks. Eriasendilist sirget, mis on ekraaniga risti, nimetatakse selle ekraani suhtes projekteerivaks sirgeks (sele 15). Sele 15. Projekteerivad sirged: sirge a – põhiekraani projekteeriv sirge; sirge b – esiekraani projektee- riv sirge; sirge c – külgekraani projekteeriv sirge Eriasendilist sirget, mis on mingi ekraaniga paralleelne, nimetatakse selle ekraani suhtes nivoosirgeks. Põhiekraani nivoosirget nime- tatakse horisontaalsirgeks, esiekraani nivoosirget fron- taalsirgeks, külgekraani ni- voosirget profiilsirgeks (sele 16). Sele 16. Nivoosirged: sirge f – frontaalsirge; sirge h – horisontaalsirge; sirge k – profiilsirge Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi Kaksvaates on antud üldasendiline sirglõik AB (sele 17). Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne sirglõiguga ruumis. Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult