Suuremate avade puhul on ökonoomsem paraboolkaar. Kaare ristlõige on tavaliselt ca 1/3 vastavast lihttalaristlõikest samadel tingimustel. Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont, mistõttu on dimensioonimisel mõõtuandvateks sisejõududeks pikijõud ja paindemoment. Kasutatakse kahe või kolme liigendiga nii täisseinalisi kui ka sõrestikkaari. Kaarte toed lahendatakse tavaliselt liigendina. Toel tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse vastu kas betoonvundamendi või tugedevahelise terastõmbiga. Kaari saab valmistada ka kahest poolest kokku monteeritavana, kolme liigendiga kaarel on harjasõlmeks liigend. Taoline konstruktsioon on staatikaga määratud. Kangasala jäähallis on kaarte otsad kinnitatud postidele, postidele mõjuva horisontaaljõu vähendamiseks kasutatakse terastõmbe. Raamid silded 10-50 m Funktsionaalsetel, esteetilistel või muudel põhjustel on tihti vajadus mitmesuguste
Ava laius ei tohiks olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused, kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel.
Na 2a(a+b)(fvk0/M + 0,8µ0) , kus a - ankruplaadi ankruplaadi paigaldamise sügavus; b - ankruplaadi horisontaalne mõõt; fvk0 - müüritise algnihketugevus; µ - müüritise hõõrdetegur ( 0,7); 0 - garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. 8.3.Sillused. 8.3.1. Armeerimata kivisillused. Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaarefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse - ridasillust; - kaarsillust (võlvi); - kõrget tala (talaseina). Rida- ja kaarsilluse kasutusalad on näidatud ülal joonisel. All joonisel on antud koormuste leidmine sillustele (koondatud ja jaotatud koormusest). Võlvi tugevust kontrollitakse 1. tsoonis - võlvi lukus tugevusele; 2. tsoonis - kaldpragude tekkimisele; 3. tsoonis välisseina läheduses lõikele. Tugevusarvutus: 1. tsoonis Hd Rh1 = (0,15...0.20)thf;
Kontrollitakse tema eri osade tehtud konstruktsioone. vastavas müüritise osas. tugevust eraldi. Ristlõikke Töötamisprintssibilt Kivisilluse töötamine on suuruse tõttu ei eeldata pingete eristatakse tala- ja võimalik ainult juhul, kui ümberjaotumist ristlõike kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt temas tekkivad piirides.joonis. monteeritavaid ja kohapeal horisontaalreaktsioonid tugevuskontrolliks võetakse 1 tehtuid. Eraldi tuleks veel võetakse hoone poolt vastu. m laiune riba. Keskmise pinge vaadelda kivi- ja muust Eristatakse nn - ridasillust, alusel määratakse materjalist silluseid. kaarsillust (võlvi) ja kõrget vertikaalkoormus ja Monteeritavad sillused - tala (talaseina). Kõrge tala kontrollitakse neid põikseina Monteeritav sillus tõstetakse puhul on vajalik müüritise
annaabi.ee 
