Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"horisontaalprojektsioonid" - 5 õppematerjali

Geodeesia lab töö nr2
1
docx

Geodeesia lab.töö nr2

Lõikude kõrguskasvud (dh): 3-4 -3,7m; 4-5 15,8m; 5-6 23,1m Ülesanne: Arvuta joone 0-6 horisontaalprojektsioon (HD) 1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus. 3) Aruvta lõikude 0-1 kuni 2-3 horisontaalprojektsioon kaldenurkade järgi. 4) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 horisontaalprojektsioon kõrguskasvude järgi. 5) Arvuta lõigule 0-6 horisontaalprojektsioon Kontrolliks arvuta horisontaalprojektsioonid ka joonte kaldest tingitud parandi järgi. 6) Arvuta lõikude 0-1 kuni 2-3 joone kaldest tingitud parand (dSD) v ja SD järgi. 7) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 joone kaldest tingitud parandi (dSD) dh ja SD järgi. 8) Rakenda igale lõigule (SD) arvutatud parand. 9) Liida kokku lõikude horisontaalprojektsioonid ja võrdle kahte erinevat rehkendust. 10) Kuna joont 0-6 on mõõdetud kaks korda, saame arvutada ka joonemõõtmise suhtelise vea. Kas viga

Geograafia → Geodeesia
188 allalaadimist
Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal
2
docx

Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal

+3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskmine=340,07+340,17=680,24 680,24/2=340,12 d keskmine on 340,12 Teiseks arvutan lõikude pikkused d1=27-0=27m d2=90-27=63m d3=216-90=126m d4=256-216=40m d5=312-256=56m d6=340,12-312=28.12m Kolmandaks arvutan 1S horisontaalprojektsioonid S1=27m*cos3,80=26,94m S2=63m*cos1,50=62,98m S3=126*cos2.7o=125,86m S4=ruutjuur 402-4.32=39,77m S5=ruutjuur 562-6,82=55,59m S6=ruutjuur28,122-3,72=27,88 Neljandaks arvutan kaldest tingitud parandid Ad1=2*27*sin23,8/2=0,06m Ad2=2*63*sin21.5/2=0,02m Ad3=2*126*sin22,7/2=0,14m Ad4=(-4,3)2/2*40=0,23m Ad5=(-6,8)2/2*56=0,41m Ad5=3,72/2*28,12=0,24 Viiendaks arvutan 2S joone horisontaalprojektsiooni S1=27-0,06=26,94m S2=63-0,02=62,98

Geograafia → Geodeesia
10 allalaadimist
Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused
8
doc

Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused

elektrontahhümeetriga: lähtesuunale ei ole vaja tavaliselt null-lugemit asetada (orienteerida tuleb aparaat siiski), situatsiooni- ja reljeefipunktide ristkoordinaadid ja kõrgused salvestatakse aparaadi sisemällu või väliarvutisse. Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused. Erinevused: teodoliit-tahhümeetrit kasutades tuleb enne punkide ristkoordinaatide ja kõrguste arvutamist arvutada kauguste horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud. Vaja ka sentimeeterjaotisega latti kauguse määramiseks. Vajalikud on väliraamat ja krokii. Elektrontahhümeetrit kasutades salvestab see vajalikud andmed mälukaardile, ühtlasi arvutab elektrontahhümeeter ise horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud, lisaks on vaja välitöödel prismat viseerimiskiire suuna, kaldenurga ja kauguse mõõtmiseks. 19. (ei pruugi õige olla, kes teab?!:D) Kes on süüdi, kes on süüdi?!:D1. kaugus:

Maateadus → Topograafia
131 allalaadimist
Teooria
3
doc

Teooria

juhuslike arvude reas võrdse sagedusega. Iga ümardamisvea suurus on +/- 0,5 viimase koha ühiku ulatuses võrdselt võimalik. Mõõtmistulemuste kaalud ­ suhtelised abiarvud, mis on kasutusele võetud, et esimeste mõõtmistulemuste täpsuse arvestamiseks lõpptulemuse leidmisel. Mida täpsem on mõõtmistulemus, seda suurem on tema kaal. (vt. valemit osast nr. 5 punkt a) Mõõdistamisvõrgu skeem ­ sinna märgitakse rajatud võrgu punktid, lähtepunktid ja lähteandmed, mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonid, mõõdetud nurkade väärtused. Rajatud käigu kõik nurgad peavad olema arvutatud samapoolsetena. Parempoolsed nurgad on ja vasakpoolsed nurgad on . Oluline on skeemil näidata ära käigu suund, sest nt. kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna puhul parempoolsed ning vastupäeva võetud suuna puhul vasakpoolsed. Mõõdetud nurkade tasandamine ­ käigud jagunevad 4 liiki: 1) kinnine polügoon, 2)

Metroloogia → Mõõtmistulemuste...
61 allalaadimist
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused
8
docx

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

vahelisenurga, ja siis tegema pool ringi ning mõõtma sama asja uuesti, me saame kaks erinevat nurka, (nt 35 ja 325, kuid me peame suurema nurga lahutama maha 360st, kust saame, et see on ka 35 kraadi). - Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused.  Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis

Maateadus → Maamõõtmise alused
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun