Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Joonis 13.1 Millistes suundades peavad olema suunatud jõud, et keha hakkaks kulgevalt liikuma. Iga jõud, mille mõjusirge ei läbi seda punkti, kutsub esile keha pöördumise. Joonisel jämedamalt kujutatud nool masskeset ei läbi ja kulgliikumise asemel tingib joonlaua pöörlemise. Tasakaalu püsivus Mööda horisontaalpinda veerev ratas on ükskõikses tasakaalus. Kui ratas mis tahes punktis peatada, osutub see olevat tasakaaluolekus. Lisaks ükskõiksele tasakaalule eristatakse mehaanikas püsivat ja ebapüsivat tasakaalu. Tasakaalu nimetatakse püsivaks, kui keha väikestel kõrvalekalletel antud asendist tekivad jõud või jõumomendid, mis püüavad taastada keha tasakaaluolekut. Keha väikesel kõrvalekaldel ebapüsivast tasakaalust tekivad jõud või jõumomendid, mis püüavad
kvaliteet paigaldamiskohas vastaks projektis ettenähtule. Betooni pumpadega pumbatakse 52 kuni 250 m kaugusele ilma vahepumpamiseta. Segu peab olema plastne, koonuse vajumine 5 ... 8 cm. Tihendamine. Tihendatakse mitmesuguste vibraatoritega. Ehitusel kasutatavad ~3000 võnget/min. · pindvibraator: sisuliselt plaatvibraator. Tihendatakse siledat horisontaalpinda (põrand). kihi paksus - <200 mm tootlikkus ~30 m2/h. · sisevibraator: ehk nuivibraator. Tihendatakse betooni väikestes massiivides ~6000 võnget/min väikseim nuia Ø25 mm. · välisvibraator: nn. vertikaalse võlliga. Kinnitatakse raketise külge, võnked kanduvad edasi raketise kaudu. Kasutatakse siis kui sisevibrat ei saa kasutada. Kui vibreeritakse kahte kihti siis vibra peaks ulatuma alumisse kihti 5..10 cm, juhul kui samal päeval teine kiht peale