Nii oli ründajail hea kasutada piiramise ajal seda avaasulat, seal olevaid asju võis kasutada kas või üle linnuse valli minemiseks. Kui aga ründas paarsada meest, siis sai kogu küla ilusti kindlusesse peitu, aga paarsada meest oli piiramiseks liiga vähe. Võib-olla olid linnused hoopis teatud ülikute residents. Linnused ei olnud väga suured. Rõuge linnusest leiti vaid 6-7 rõhtpalkelamut. Rõuges oli linnuse kaitsesein tehtud horisontaalpalkidest. Kõigil linnustel on vist olnud horisontaalpalkidest müürid, sest püsti pannes jäävad jäljed maas olevatest palkidest, kuid kaevamistel on leitud vaid üksikute postide jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei ehitatud, kuid sinna tehti ikkagi järelmatmisi. Rajati hoopis kangurkalmeid (tegemist on ringiga, kuhu maetakse). Kivivarekalmes on kive vähem
Keskaja linnuste juures on iseloomulik, et linnuse kõrval paikneb avaasula, kus osa rahvast elab. Vaenlasel on võimalik kasutada majade puitu ja linnus põlema panna. Avaasuala linnuse külje all on sõjalises mõttes suur viga. Lähemas naabruses puudusid suuremad sõjalised üksused. Linnused olid eelkõige kaitseks vaenlase vastu, kuid võisid olla ka ülikute residentsiks. Linnused ei pruukinud olla suured (nt Rõuge linnuses olid mõned hooned). Linnuse kaitseseinad tehti horisontaalpalkidest. Keskmise rauaaja kalmed. Pilt on väga kirju, võib eristada nelja põhitüüpi, kivikalmed, laevkalmed, põletusmatused ja kääpad. Kivikalmed nägid väga erinevad välja. Rajatakse kangurkalmeid (ümara põhjaga kivikalmed, diameeter 5 m, konstruktsioon pole). On kolm kalmet, kus on palju panuseid (Lepna, Proosa ja Paju). Proosa ja Paju kalmed olid nõukaajal lõhutud. Saadi kuldesemeid. Lepna kalme oli kummaline, sest see oli rahvapärimuste järgi tuntud katkuhauana, asus keset põldu
annaabi.ee 
