Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga. Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel saadud edasivaate lugemiga e2 , nende vahe ongi viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga (kollimatsiooniviga) 2x: 2x = e2 e0 See viga võib olla tehnilisel nivelleerimisel kuni 10 mm, 2x 10mm, siis on nõue täidetud.
lugemi arvutamisel langeb ta välja. Kui keskmised suunad on õiged, siis on ka nende järgi arvutatud nurk õige. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk (pos või neg), mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Kui pikksilma viseerimistelg on horisontaalne, siis konstruktsiooni kohaselt peaks vertikaalringi lugem olema 0, 90, 180, või 270 kraadi olema, oluline teada, kuidas jaotised kantud. Kui veidike erinev, siis nimetatakse horisontaalasendile vastavat lugemit nulliasendiks NA. Joone kaldenurga mõõtmiseks suuname niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. Kui NA=0 kraadi, siis saame kaldenurga kohe vertikaalringi lugemi järgi, kui ei ole null, siis kaldenurk v võrdub vertikaalringi lugemi Lv ja valemist NA=0,5(Lv+Lp) arvutatud NA vahega. Ehk v=Lv-NA Kui nulliasend ei ole teada või soovitakse kaldenurki määrata täpsemini, siis tehakse mõõtmised
annaabi.ee 
