Vurri asendit liikumatu koordinaatsüsteemi suhtes iseloomustavad nurgad α ja β, mida nimetatakse ka Euleri nurkadeks. Nurga α moodustavad tasandis X0OY0 telg OX0 ja vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0. Nurga β moodustavad vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0 ja peatelg x. Nurk β loetakse positiivseks kui y telje positiivse suuna poolt vaadatuna vurri peatelje liikumine on nähtav vastupäeva. Sama reegel kehtib ka nurga α kohta. Horisondilise süsteemi koordinaatide pöörlemine maailma ruumis. Vurri liikumise uurimiseks Maa pinnal tuleb arvesse võtta ka Maa ööpäevane pöörlemine, mille nurkkiiruseks on: ω= 2π/86164 = 7,29*10-5 sek-1. Maaga seotud koordinaatsüsteemiks valime parempoolse täisnurkse süsteemi, mille telgedeks on vaatleja tõeline meridiaani põhja suund N, esimese vertikaali idasuund E ja nadiiri suund n. Paigutame vaatleja Maa pinnale laiusele φ kujutame tema horisondilise koordinaatsüsteemi.
ööpäev ja telje pretsessioonist orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat Keskmise vaatleja silmad asuvad maapinnast h = 1,70 m kõrgusel. Arvestades, et Maa raadius R = 6,4·106m ja et Phytagorase teoreemist saame silmapiiri kauguseks l = 4660m = 5km 5.1. TAEVAKOORDINAADID Kasutusel on mitmeid taevakoordinaatide süsteeme. Enamlevinud on horisondiline- ja ekvatoriaalne koordinaatsüsteem. Horisondilise koordinaatsüsteemi korral määratakse taevakeha asukoht kolme koordinaadiga: A – asimuut (nurk mõõdetuna lõunakaarest), h – kõrgus(nurk, mõõdetuna horisondist) ning z – seniitkaugus (nurk mõõdetuna seniidist). Horisondiline koordinaatsüsteem on iga vaatleja jaoks erinev ning see takistab selle laialdasemat ning samaaegset kasutamist. Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen-
annaabi.ee 
