kuningliku juubeli (Hebi-Sedi) templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Amenhotep II oli suur ehitaja samuti. Temast jutustab Manetho, et õukondlased surmasid tema Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija ehk poeg. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. Praegugi sfinksi ees seisve steeli raidkirja järgi olevat see jumal ilmunud unenöos prints Thutmosisele, kes kõrbes korraldatud jahiretke ajal sfinksi varjus puhkas, ning rääkinud temaga "nagu isa, kes kõneleb pojaga". Sfinks olevat lubanud teha Thutmosisest ühel päeval kuninga, kui ta kõrvaldav tema keha umber kogunenud liiva.
juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Väidetavalt surmasid ta õukondlased. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel. [(WWW) http://www.annaabi
annaabi.ee 
