luulekunsti ülistused, religioossed hümnid jumalatele. Märksõnad: lühiduse ideaal, lihvituse ideaal, harituse ideaal, lihtrahva (pööbli) põlgamine. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Eeskuju Aristoteles. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. carpe diem elu naudingute otsingud exegi monumentum olen püstitanud ausamba non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline
õpikust ,,Poeetika", kes oli ka peamine eeskuju. Teost iseloomustab näiliselt ebasüstemaatiline teemade käsitlus, pearõhk on komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk- ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajandini. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. Carpe diem tähendab 'naudi päeva', exegi monumentum ehk 'olen endale püstitanud mälestusmärgi' ja non omnis moriar ehk 'ma ei sure üleni', inimene jääb vähemalt mälestustesse alles. 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Värss-satiir mõeldi välja Roomas, kuigi satiirikuid leidus juba Kreekas, näiteks Menippos. Tuntumad värss-satiirikud olid Ennius, Lucilius, Horatius, Persius ja Iuvenalis