joovastusele sarnanevas joobumuses, mille mõlema ülesanne on juhtida inimest teekonnal Jumala juurde. Väga selgeid viited teekonnale võib leida peaaegu igas Saadi loos. Kord on rändaja tema ise, kord keegi teine, kord näeb ta kedagi reisimas või kuuleb sellest: "Olin tülpinud oma Damaskuse sõprade seltskonnast ja läksin Jeruusalemma kõrbesse pelgupaika otsima." ("Roosiaed", lk 52) "Kaks Horasani dervisit rändasid kord teineteise seltsis." ("Roosiaed", lk 62) "Kuulsin, et kord asus ta sõitma üle Maghribi mere Egiptusesse, pea täis vaaraounelmaid." (Roosiaed", lk 71) "Mul oli seltsimees, kellega pikki aastaid koos rännates, leiba ja soola süües teineteisele väga lähedaseks olime saanud." ("Roosiaed", lk 91) 7. Kas on võimalik seostada teost "Roosiaed" sufismiga ja kuidas? Kindlasti on antud teost võimalik seostada sufismiga. Saadi on oma teoses üritanud anda õpetussõnu
Baburiga oli vahepeal jäänud vaid 250 meest. Nelja kuu pärast oli tal 4000 meest. Babur läks Herati, sealselt valitsejalt toetaust otsima. Tahtis, et timuriidid astuksid koos Seibani'le vastu. Seibani liikus Herati peale. Seibanile sai saatuslikus asjaolu, et ta käitus siiididega väga halvasti, vihastades välja Iraani sahh Ismaili, kes tegi osmanitega rahu ja võitis Seibani'd; Seibani hukkus ise lahingus. Ismail tegi Baburist oma liitlase, kavastedes tema abil vabastada seibaniididest Horasani. Babur võitiski sultan Ubaidulla'd, seibaniidi. Kui sõda oli läbi, hakkas Babur oli hakanud ülemäära veini jooma. Nüüd oli Babur õppinud ära valitsemise kunsti, osates rõhuda bek'ide vahelistele vastuoludele. Varsti asus Babur sõjakäigule Indaisse. Poeg Hümajun sisenes oma väega Delhisse; pitseeris Agra valitseja Ibrahim Lodi 80 kassa kinni. Babur kui abikaasa, luuletaja. Samarkandis kohtus Babur oma naise Aisa begimiga, kellega ta oli naitud juba noorena