Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse. Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti Seitsme aastased poisid võeti vanematelt ära ja edaspidi elasid vanuserühmade kaupa kõigi kodanike silmade all. Kõige tublimatest said
parimal aastaajal maale, rüüstasid seda neli või viis kuud oma hopliitidega ja kodanike- väega, ja läksid siis jälle koju tagasi. See oli niivõrd vanaaegne või õigemini seaduspärane teguviis, et isegi ei ostetud kelleltki midagi raha eest, vaid käis mingi korralik ja avalik sõda. 49. Nüüd näete muidugi, et reeturid on väga palju rikkunud, ja midagi ei olene lahingurivistusest ega korrapärasest lahingust. Te kuulete, et Philippos tuleb, kuhu ta tahab, mitte hopliitide väega, vaid toob endaga kaasa kergesti relvastatuid, .ratsaväge, ammukütte, palgasõdureid -- üldse sedalaadi väge. 50. Kui ta siis nende vägedega tungib kallale sisemise tõbisuse all kannatavaile inimestele ja keegi vastastikuse umbusu tõttu ei astu välja maa kaitseks, siis asetab ta sõjamasinad köhale ja alustab piiramist. Ma ei kõnele enam sellest, et temale on täiesti ükskõik, kas on parajasti suvi või talv,
nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga.
annaabi.ee 
