filantroopia, arusaamine, et inimeste eluolu võib parandada). Haiglasse vastuvõtu eeldused olid pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (sotsiaalselt ,,alaväärtuslikke" ja ,,ravimatuid" haiglasse ei võetud.) Samas esines teatav utilitaristlik lähenemine - varajased patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid töökad inimesed, kellest loodeti veel midagi saada. 18. sajandi haiglad olid välja kasvanud vara-Uusaja töömajadest (hopitaux generaux), mis olid eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele. Ravi ja protseduure tehti 18. saj-19. saj algus vähe, eesmärgiks oli valude vähendamine ja elukvaliteedi tagamine. Haiglal ka 19. sajandil oli tugev sotsiaalne roll - aidata vaeseid. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks. 7.LOENG Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja natsimeditsiin)
) Sageli pidid inimesed haiglasse 11 saamiseks saama nõusoleku annetajatelt, kes omasid õigust soovimatuid isikuid tagasi lükata. Pahatihti ei võetud haiglasse ka ilmse nakkushaigusega (,,palavikus") inimesi, kellest kardeti teiste nakatamist. Reziimi rikkujad heideti haiglast välja, tervemad pidid teisi aitama jne. Ideeliselt olid 18. sajandi haiglad välja kasvanud vara-uusaja nn töömajadest (hopitaux generaux), mis olid eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele valgustusaja kaasa toodud mõtteviis, et inimest saab parandada, tähendas, et ka karistust toona käsitleti mõnes mõttes kui ravi. Haiglal ka 19. sajandil tugev sotsiaalne roll aidata vaeseid. Patsiendid lootsid haiglas süüa saada ja rasked ajad üle elada. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks.
annaabi.ee 
