Ex nihilo. Shamanistlikus maailmas on alati võimalik mingite eri ilmade vahel suhtlus. Üla või allilm, et ravida mingit haigust nt. Maa alt väljatulek on alati seotud inimestega, isegi kui need olendid, kes sealt tulevad, pole inimesed. Maailmakese ongi see koht, kuhu maa alt tulles satutakse. Hopid. Kiva on sakraalehitis (ringid üksteise sees, keskel kaev). Kaev sümboliseerib avaust, kust ennemuistsel ajal siia ilma jõuti. Sakraalne ruum, mis on augu kaudu ühendatud allilmaga. Hopidel selleks olendiks, kes inimesed üles toob, spiderwoman. Batman, Spiderman ka sealt tulnud. Ämblik liigub vertikaalipidi kõigist loomadest kõige hõlpsamini. Viib neid üles ja õpetab neid sellel rännakul läbi erinevate ilmade. Jumalanna on seal kultuurikangelase (culture hero) rollis. Müütiline kuninganna, kes on kultuuri esimene õpetaja. Kultuuriline esivanem, kogu kultuuriline pärand saab algus sealt. Mõnikord on ta trickster, sellisel juhul on ta ambivalentne, nii head
Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad. Kokkuvõtteks lingvistilise relatiivsuse teooriast: • Sapir ja Whorf: Kui aeg ja ruum sõltuvad vaatleja asukohast füüsikalises mõttes, siis maailmataju sõltub vaatleja emakeelest. • Paljud keelelise relatiivsuse teooria põhinäited on siiski osutunud valeks (nt hopidel, kellel Worfi arvates ei olnud aja mõistet, on ajaväljendeid tegelikult väga palju). • Keelelise relatiivsuse teooria nõrgim koht: kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad “kivib alla” mitte “kivi kukub”, siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi? Vrdl it rains ja sajab vihma • Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid
annaabi.ee 
