tööde käigus lammutati osa hoonestusest, mis oli val- Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist minud pärast Teist maailmasõda ning millel polnud aja- toolipõhja edu avas ettevõttele rahvusvahelised müügi- loolist ega arhitektuurilist väärtust. suhted, mille tulemusena rajati 1897 Londonis ettevõte Olemasolevatest kvartali hoonetest (nn. suur maja, par- Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus ainuõigus tu- kimismaja ja hoovimaja) on moodustatud toimiv elu- rustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Ve- keskkond, mis valmis märtsis 2008 ning milles on 132 nestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tut- korterit[1] . vustada ja propageerida vineeri kui uut materjali. 1935. 2007. aastal tekkis tuumikarendaja Pjotr Sedini ja aastal, julgustatuna arhitektuuri ja disaini uutest suunda- Nordeconi vahel finantsvaidlus ning ehitus seiskus, kuid
moodustatud kaaristule. Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt varjatud. Hoone 15. sajandi algul omandatud sise- ja väliskuju on säilinud põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja 17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti sisekujundus anti tollal ka eeskojale. Tänapäeval paikneb hoonesEESTI Ajaloomuuseum. Krundi keskaegne kitsas ja pikk hoov on kujunenud jalakäijatele kasutatavaks Börsi käiguks, mis ühendab Pikka ja Laia tänavat ning läbib mainitud väravahooneid. Kuna Börsi käiku piirab ühet poolt Suurgildi
Tänavaäärne ehitusosa oli tavaliselt kaetud ühtse kõrge viilkatusega, selle viil asus vastu tänavat. Katusekattena kasutati tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid. Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused toetusid vahel ka sammastele, et kitsastel kinnistutel paiknevaid õuesid avardada. Ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud sõltumata omaniku jõukusest üksteisega võrdlemisi sarnased. Teineteisest erinesid nad ainult mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast
annaabi.ee 
