See on tohutu suur taevasse kerkiv tume pilvemass, millega kaasnevad äike ja tugev vihmasadu. Rünkvihmapilvede alumine piir on tavaliselt 300- 600m ja ülemine piir võib ulatuda 7-9km-ni. Pilvedel on kõrgele ulatuvad tipud, turbulentne ja kobrutav välimus ning seetõttu on nad väga rünklikud. Rünksajupilvede alumine osa koosneb vihmapiiskadest, ülemine osa koosneb jääkristallidest. Rünkpilvedest sajab tavaliselt hoovihma, hoolörtsi ja lund. Sageli kaasneb hoovihmaga äike. Atmosfääri tasakaal ja pilvede teke Õhuosake on terviklik õhukogum, mille maht on mõne kuni mõnesaja kuupmeetri suurune. Väga oluline on õhuosakese mõiste atmosfääri tasakaalu analüüsi puhul. Stabiilne tasakaal kui vetrikaalselt ära nihutatud osakest ,surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas (org). Labiilne tasakaal kui vertikaalselt ära nihutatud osakest, surub ümbritsev õhk teda veelgi
sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga, harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 27 28) Miks on välgu ja müristamise vahel paus? Iga välguga käib kaasas müristamine
annaabi.ee 
