· TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks
ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Liberaalid kaotasid oma valijad sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve. USA-s kehtestati peale sõda nn „kuiv seadus”, kuid inimesed ei loobunud alkoholist. Valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia. Kuid siiski oli USA nagu tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut pooldas 1920. aastatel juhtinud vabariiklaste poliitika koos Herbert Hooveriga. Kuna riik ei sekkunud majandusse, algas 1929. aastal majanduskriis. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikat. Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Sütt hakkas asenduma naftaga, tekstiilitööstuses muutus mood. Poliitiline olukord jäi stabiilseks. Välispoliitikas pidi Suurbritannia tegelema palju iseseisvuspüüetega – Iirimaa sai esimesena lahti. 1931
annaabi.ee 
