surmaga leppimine arenenud tööstusühiskonnas. Tuberkuloosi ja vähiga kaasnevad metafoorid viitavad eriti suuri vastukajasid tekitavatele ja jubedatele eluprotsessidele. Nii vähki nagu ka tuberkuloosi kirjeldati protsessina, mille käigus keha ära kulutatakse. Tuberkuloosi mõistetakse kui ühe elundi, kopsude, haigust. Samuti ka kui äärmuslike kontrastide haigust: valge kahvatus ja punane õhetus, üliaktiivsus vaheldumas loidusega. Haiguse hootist kulgu iseloomustab köhimine, mida peetakse tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks. Vähki aga mõistetakse kui haigust, mis võib välja ilmuda igas organis ning mille levikuala on terve keha. Vähk on kasvamisega seotud haigus, ebanormaalse, lõpuks surmava kasvamise haigus, mis on mõõdukas, lakkamatu ja visa. Vähi peamistele sümptomitele peetakse iseloomulikuks nende varjatust kuni viimase staadiumini, mil on juba liiga hilja.
Mõned loomad sisaldavad aineid, mis kiirendavad kehavedelike külmumist. Need on enamasti väga hüdrofiilsed valgud, mille struktuuris on palju hüdrofiilseid kohti, mis organiseerivad veemolekulid korrapäraselt, vähendades niimoodi jäätumisele kuluvat energiat. Mittekülmumiskindlad loomad võivad jahtuda madalate temperatuurideni ilma et kehas tekiks jää. Alajahtumisvõime on oluline loomadele, kes elavad keskkonnas, kus esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga strobiloides, kes elab üle isegi -60 °C pakase. Polaarsete alade kalad elavad aga vees, mille temperatuur on sageli -1,8 °C (st merevee külmumispunkt). Nimelt sisaldavad nende kalade koed ja kehavedelikud antifriise, aineid, mis alandavad vee
täielik puhkus. Vältida rasvast, praetud ja teravat toitu. Pärast ravimite tarbi- mist 23 nädala pärast seisund paraneb. Edaspidi vajalik kindlasti range arstlik kontroll. MUUD HAIGUSED EPILEPSIA Epilepsia all mõeldakse ajust alguse saavaid teadvuse, liigutuste sooritamise, tun- deaistingute, käitumise ja mõnede tahtest sõltumatute talitluste hootist häirumist, mille põhjuseks on aju elektrilise aktiivsuse äkiline kasv. Epilepsia ei ole iseseisev haigus, vaid mingi haiguse sümptom. Epilepsia on sagedane krooniline närvisüsteemi haigus, mis avaldub esmakord- selt enamasti lapse- või noorukieas ning mille põhitunnus on perioodiliselt tekki- vad krambihood ja/või teadvusehäired. EPILEPSIA JA SPORT
annaabi.ee 
