"Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone'iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terrorireziimi. Nüüdsest ei tule hoopidel ega alandustel lõppu, David saadetakse internaati, kus teda koheldakse veelgi julmemalt. Kui ema uue abikaasa karmuse all murdub, ja sureb, jääb kümneaastane David päris üksi ja peab võõrasisa vabrikus tööd rügama. Selle sunnitöö juurest põgeneb David tädi juurde, kes ta lahkelt vastu võta. Algab ilus aeg, Davidit ümbritsevad kenad inimesed ja poisist saab eeskujulik õpilane. David õpib ühes Londoni
Kuna selline turvis kaitseb lõikehaavade eest aga ei kaitse luumurdude pärast, on relvad brutaalselt rasked. Rüütel sai osaleda maksimum 4-5s lahingus, seejäral oli ta kas surnud või lihtsalt invaliid. 13l sajandil hakati kasutama uuesti plaatturviseid, kuna nad peatavad löögi täielikult, erinevalt rõngasrüüdest kuid rõngasrüüd jäid veel püsima. Kuna rüütlid olid eelkõige ratsaväelased siis võitlustehnika põhines raiuvatel hoopidel suunaga ülevalt alla. Selliste löökide puhul sai võrreldes roomlastega, kehva füüsilise tervisega rüütel kasutada relva inertsi ja massi löögi mõju suurendamiseks. Ainukesed, kellel mõõklemiskunst oli rohkem arenenud, kui rüütlitel olid slaavlased, viikingid kes sõdidid põhiliselt jala ning sellest olid ka tingitud parem füüsiline vorm. Erinevalt roomlastest ja Bütsantsist, orienteerusid nende rahvaste lahingumeetodid sõduri individuaalsele lahingus. 15-16saj.
annaabi.ee 
