...............................................................6 Katarakt ehk hall kae on kõige levinum halva nägemise põhjus. Normaalse silma puhul on läätse ees läbipaistev läätsevedelikuga kaetud kiht. Nii näeb inimene kaugele ja selgelt kõiki objekte. Katarakti puhul tekib läätse ette hall moodustis, mis segab selget nägemist. Alguses on moodustis väike ning ei sega nägemist, kuid aja jooksul see suureneb ning nägemine hakkab hägustuma. Kuni kaob lõplikult. (Hoopes jt 2014). Joonisel 2. on näha silma, millel on katarakt......................................................................6 Joonis 2. Kataraktiga silm (Vollmer)..................................................................................6 Katarakt ei tee haiget, kuid tekitab ebamugavustunnet ja mõjutab nägemist. Juba katarakti algstaadiumis on aru saada, et silm ei ole terve. Nägemine muutub häguseks,
Selle kõrgus jääb vahemikku 0,5...1,2 m ja laius on 1,5 m (Palmstierna & Johanson, 2006). Põõsas on kerakujuline veidi lame ja tihedalt harunev. Sobib kasutamiseks igihaljaste põõsastega, okaspuudega ja pinda katvate püsikutega (Sammuelsson & Schenkmanis, 1996). Mägimänni teisenditest ja alamliikidest saab eristada kääbusmägimändi (Pinus mugo var. pumilio (Haenke) Zenari), mägimändi Pinus mugo var. mughus, konksmändi (Pinus mugo var. rostrata (Ant.) Hoopes) ja mägimändi Pinus mugo var. roundata (Laas, 2004). Kärpimine Okaspuude lõikamisvajadused on üldiselt väiksemad kui lehtpuudel, kuid siiski tuleb ka neid lõigata. Esimene vajadus ilmneb istutamisel, kui tuleks eemaldada poolmurdunud ja vigas-tatud oksad. Väga tiheda võraga puul, kui juured on proportsionaalselt väiksemad kui võra ja okkamass, 24
annaabi.ee 
