tuulerõhu baasväärtus; c pe on välsrõhutegur; ce ( z ) on asukohategur, mis arvestab maastikutüübi ja reljeefi mõju tuulekiirusele kõrgusel z. Eristatakse maastikutüüpe: I. mere- ja järvekaldad ning tasane maastik, mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta; II. linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega; III. linnalähi- ja tööstuspiirkonnad; IV. linnaalad hoonestustihedusega vähemalt 15% ja hoonete keskmine kõrgus on enam kui 15 m. Tuulerõhk arvestatakse konstruktsiooni pinnaga risti mõjuvana (v.a. suure karedusega pindade puhul). Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastandpindadel mõjuvate rõhkude vahet, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhk (tuule surve), negatiivseks pinnast eemale mõjuv rõhk (tuule imemine). Koondatud tuulejõud
vastutuult, tasane takistusteta maastik Põllumajanduslik maa piiriaedade, hajali paikneva- II 0,19 0,05 te taluehitiste, hoonete või puudega III Äärelinnad või tööstuspiirkonnad, põlismetsad 0,22 0,30 Linnad hoonestustihedusega vähemalt 15 % ja IV 0,24 1,0 hoonete keskmise kõrgusega üle 15 m Õhuliinide puhul pole tüübid III ja IV tavaliselt kasutatavad Tuule baaskiiruseks (referentskiiruseks) VR on 10 m kõrgusel maapinnast mõõdetud tuule kiirus vaadeldavas kohas: 10 VR = kT ⋅ ln ⋅ VR (II ) z0
annaabi.ee 
