Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse. Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre, mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli. Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv. 7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse
(Ideon, 2006) 2. Kompaktse linna planeerimine Kompaktne linnavorm on sobiv nii ühistranspordi kasutamiseks kui ka jalakäimiseks ja jalgrattaga liikumiseks, eeldatakse, et selline linnatüüp aitab vähendada ka eraautode kasutamist. Aegade jooksul on olnud erinevaid arusaamu kompaktse linnaplaneerimise kasulikkuse kohta. Üks osa arvab, et riiklike investeeringute tegemine kompaktsetesse linnadesse on maksumaksja raha raiskamine, sest suurem hoonestustihedus viib palju intensiivsema avaliku ruumi kasutamiseni, mis omakorda toob kaasa täiendavad kulutused hoolekandele ning turvalisuse tagamisele. Teised aga leiavad, et kompaktne linnatüüp on kulude vähendamise aluseks. (Dieleman et al., 1999) Alates 1960-ndatest on Hollandi ametivõimud püüelnud kompaktse linnastumise poliitika poole erinevates vormides, mõistmata alati selle kasulikkust. Kompaktne linnaareng sai Randstadi planeerimise doktriini tõekspidamiseks
annaabi.ee 
