Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud. Selts rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindluse laiust. Hiljem jõuti kompromissini ning selts oli antud 25 meetriga nõus, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, kuid mitte merest hoonestusalani. Seltsi ettepanek on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 meetri kaugusel, kus on siis 15 meetrit üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 meetrit. Tavaolukorras on muidu ehituskeeluvöönd 50 meetrit, kuid arendaja on taodelnud selle vähendamist 25-le meetrile. Ehituskeeluvööndi vähendamise vastu korjas selts allkirju juba 2012. aastal ning on sellele endiselt vastu väites, 4
põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist. Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud. Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale ajalooliselt omast asustusstruktuuri, hoonestusala loomist ei toeta looduskooslused. See nähtub 1943