mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Strietbergi kaupmees Johan Gottlieb Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku. Sellest perioodist on tänaseni säilinud kivihooneid ning osa piirdemüürist. Majanduslike raskuste tõttu lõpetas suhkruvabrik töö 1837. aastal. Seejärel ostis koha omanimelise kaubahoovi omanik Christian Rotermann, kes kohandas Strietbergi hoonestiku tärklise- ja piiritusevabrikuks. 1861. aastal ehitati vabriku juurde auruveski, mida peetakse esimeseks tolleaegses Eestimaa kubermangus. Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse Strietbergil lõpetas 1869. aastal vabriku hävitanud tulekahju. Tööstusettevõtte olemasolule vaatamata ei loobutud paiga kasutamisest puhke- ja väljasõidukohana. Tallinn oli 19. sajandi alguses kujunenud üsna populaarseks supellinnaks, kuhu sõideti puhkama Venemaalt ja mujaltki. 1820
on kõik kulud, mis on seotud valmistoodete turustusega, sh reklaam, komisjonitasud, toodangu kohaletoimetamiseks kasutatavate transpordivahendite ja valmistoodangu laohoonete amortisatsioon. [ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ] Müügikulud kitsamas tähenduses on müügipersonali palgad, komisjonitasud ja müügiosakonna muud kulud (Alver & Reinberg, 2002, lk 45). Organisatsiooni juhtkonna, juhtimisosakondade ülalpidamiskulud ning vastava hoonestiku ja seadmete amortisatsioon on administratiiv- või halduskulud[ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ]. Uurimis- ja arenduskulud on seotud uute toodete või teenuste väljatöötamisega ja turule toomisega (uurimislaborite ülalpidamiskulud, uute toodete katseeksemplaride valmistamisekulud). Finantseerimiskulud on ettevõtte finantseerimisest tulenevad kulud ehk intressikulud. (Alver & Reinberg, 2002, lk 45-46)