Elamusse on planeeritud kolm küttekollet. Esimesele korruse elutuppa paigaldatakse kergkonstruktsioonis valmiskamin (kütus - puit), sauna leiliruumi saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad). Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist orienteeruvalt 50 m kaugusel Lepalaane tänaval (vt joonis AR-003). 9
1960. ja 1970.aastate maju iseloomustavad julged ja jõulised liigendused nii plaanis kui mahus, kaldpinnad, diagonaalsed jooned ja lausa programmiline pinnareljeefiga seostamine. 19. 1970 Saku Taimekaitsejaam Pormeister näitas end taas äärmiselt innovatiivse arhitektina. Hoone koosneb lihtsatest plokkidest, mida ühendab soklikorruse-kõrgune paekivist müüritis.Uudne on ka põhiplaanis diagonaalselt ära lõgatud fassaad. Kolme hooneploki vahealad on kujundatud haljastatud terassidena. 20. 1968(valm. 1975) Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone 20.sajandi mõisahäärberile juurdeehitusena liidetud õppehoone. Romantilise ebasümmeetrilise plaani ja siluetiga mõisahoonele vastandub funktsionaalse plaanilahenduse ja selge rütmiga uusehitis. Tiik rajati Pormeistri jooniste järgi. Õpperuumid on paigutatud astmelisena, jättes tiigi poolt vaadatuna mulje 3-kordsest hoonest. Tegelt 1-korruseline
Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. aastal toimunud suuremast remondist. Juba varem, 1635. aastal toimunud ümberehituse ajal on hoonesse paigutatud kunstipärased renessanss-stiilis raidkivid. Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe. Raekoda Raekoda asub vanalinna südamikus oleva platsi lõunaküljel ja moodustab siin tervet väljaku külge täitvat raskepärase hooneploki, mille idaküljel kerkib sihvakas minaretile sarnanev torn. Hoone on kahekordne kellerdatud ehitus; esimese korruse ees asub arkaadkäik, teise korruse seina liigendab vabas rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322
annaabi.ee 
