Orgaanilise arhitektuur Maaülikooli metsamaja Metsamaja on orgaanilise arhitektuur i silmapaistev esindaja. See asub Fr. R. Kreutzwaldi 5 Tartus. See valmis 1984. aastal ja arhitektiks oli Valve Pomeister. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva Joonis 11 hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Hoone on tellisseintega ja viimistletud heleda terrasiitkrohviga. Kasutatud on nii monteeritavat kui ka monoliitset raudbetooni. 1990. aastail paigaldatud aknaraamide, eriti aga aknaaluste pindade sinine toon on algsest mõnevõrra eredam. Hoone moodustab ansambli linna poole jääva Maaülikooli peahoonega. Suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid 1980.aastate alguses uusehitisi Tartus,
liitmist rotundiga soklikorrusel asuvate koridoride kaudu. Rahapuuduse tõttu alustati palladionistliku juurdeehitusega alles 1825. aastal. Ehituse initsiaatoriks kujunes G.F.Parrot ja ehtitustööde teostuse eest vastutas ehitusmeister Kranhals. Mitmetest probleemidest tingituna anti juurdeehitus 3. augustil 1828. aastal üle. 1855. aastal eemaldati ringauditooriumist butafoorsed sambad ning pikendati juurdeehitisi pisut laiema hoonemahuga. Viimane suurem 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus juurdeehitus rajati 1911. aastal. See oli kahekordne puust juurdeehitis, mis andis paremad tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks
annaabi.ee 
