9. Näiteid aiamajadest 2 I. Rosenfeldi aiamaja Maardus, 1960. V. Raudsepa aiamaja Kiisal, 1970 Eramute-suvilate kavandamine oli Pormeistrile rohkem kõrvaltöö. 1960.aastate projekte iseloomustavad ajastuomased moevõtted: asümmeetrilised hoonemahud, madalakaldeline ebasümmeetriliste viiludega katus, erinevate materjalide kombineerimine. Sarnaselt kodumajaga armastas Pormeister hoonemahtude vahele tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak Kohvik Tuljak otsustati ehitada lillepaviljoni juurdeehitusena, kuna suure populaarsuse tõttu tunti puudust söögi- ja joogikohast. Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks hoonet põhjamaade modernismi kahe erineva etapi kehastused.
Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele mitmekesine materjalikäsitlus: krohvitud seinapindade ja puitosade hele-tumedad kontrastid koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega. Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase ekspressiivne dünaamika on omased juugendile, kuid trafaretset juugendornamenti asendavad stiliseeritud konsoolikesed ja kaarjad vahvärkmotiivid. Ka suure saaliakna lainjas kontuuris ilmutab end juugendi dekoratiivne mängulisus. ,,Neobaltia" hoone oma sise- ja vlisarhitektuuris niing ümbritsevas aiakujunduses oli Tartus
annaabi.ee 
