www) Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks. Pargi hooneesisele osale jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal jõe veepeegliga. Optiliselt jätkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse maastikku. Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapäraselt lainjalt istutatud madalad põõsaste ja püsilillede rühmad, nende taga kohati kõrgemad põõsad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile häärberi ette on sümmeetriliselt kahele
raviks kuluvat aega. On olemas palju vigastuse tekkimise mehhanisme, kuid suurema osa traumade põhjuseks on liikumise tagajärjel tekkinud kahjustused. Pane tähele! Vigastuse mehhanismi silmas pidades mõelge alati varjatud vigastustele seni, kui need on välistatud haiglas täpsemate diagnostiliste uuringute abil. Näidisjuhtum Psühhiaatriahaiglasse kutsutakse kiirabi. Kohapeal leitakse 35-aastane patsient, kes on alla hüpanud 2. korruse lahtisest aknast ja kukkunud hooneesisele kõvale pinnasele. Patsient on kontaktivõimeline ja juuresoleva arsti sõnul stabiilse vereringega. Patsiendil olevat ainult kannaluumurrud. Patsiendi seisundi stabiilsusest hoolimata otsustab brigaadijuht allahüppamise kõrgust silmas pidades kutsuda täiendavalt appi arstibrigaadi. Juuresolnud psühhiaatriahaiglas töötav arst peab seda ülereageerimiseks, kuid laseb kiirabibrigaadil oma tahtmist mööda toimida
annaabi.ee 
