mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna nähtavushorisontide kujunemisel? Nihutab edasi inimkonna nähtavushorisonte, mida rohkem me uurime ja eksperimenteerime 11. Mis moodustab makromaailma? Makromaailma kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult hoomatavate katsete abil 12. Mis moodustab megamaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid 13. Mis moodustab mikromaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid 14. Mõõtühikute teistendamine.... 1 m = 10 dm = 100 cm = 1000 mm 1 m² = 100 cm · 100 cm = 10 000 cm² 1 m³ = 100 cm · 100 cm · 100 cm = 1 000 000 cm³ 1 l = 1 dm³ 15. Kümneastmed 16. Mis on loodusteaduslik meetod?
seda asja veel uuritud) vaid vaatlusvahendite ebatäiuslikkuse tulemusena. Sisemine horisont on see, mida me juba teame ja väline on see, mille poole me suundume ja veel ei tea. Füüsika kui teadus erineb teistest loodusteadustest just selle poolest, et ta määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte. 13. Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult hoomatavate katsete abil. Makrokehi kaasavate katsete korraldamine pole kuigi keeruline ja nende katsete tulemused on kõige veenvamad, kuna hüpoteesist eksperimendini viivad süllogismide ahelad pole kuigi pikad. See vähendab vea esinemise tõenäosust. Niisiis moodustavad makromaailma inimesest mõõtmete poolest mitte väga palju erinevad objektid. Mikro- ja megamaailmas pole enam rakendatavad kõik klassikalise füüsika seadused.
Sisemine ja väline nähtavushorisont • Sisemine nähtavushorisont on konkreetse vaatleja või kogu inimkonna teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole. • Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole Makro-, mikro- ja megamaailm • Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult ilma abivahenditeta hoomatavate katsete abil. • Mikromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis jääb alla ühe mikromeetri (miljondiku meetri) • Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis on üle ühe megameetri (miljoni meetri ehk 1000 kilomeetri). Kokkuvõte • Väline nähtavushorisont- Väline nähtavushorisont on vaatleja(te)
privaatsed. Neid saab nimetada fenomenilisteks, kuna neil on dispositsiooniline võime kutsuda esile äratundmisakte — tagades isikule juurdepääsu oma omadusedetektori väljundile. See väljund pole kvaal, vaid mingi ajuseisund. Üldiselt ei saa me neid ajuseisundeid ise muuta, kuid dispositsioonide eristamine on treenitav. Dennett: Kvaalide kui sõnulseletamatute, seesmiste, privaatsete, vahetult hoomatavate kogemuse omaduste “asemel on suhteliselt või praktiliselt sõnulseletamatud avalikud omadused, millele saame osutada kaudselt , osutamisega meie privaatsetele omadusdetektoritele – mis on privaatsed üksnes eripärasuse tähenduses.” 10. Kvaalid(Nagel, Mis tunne on olla nahkhiir? Ja Jackson, Epifenomenilised kvaalid) Teadvuse loengud. Esimeses loengus juttu sellest, kas teadvusel on subjektiivseid kvaliteete, mida füsikalism hõlmata ei suuda
annaabi.ee 
