Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60-
nahalöövet jne. 21. Miks on sood tähtsad? Orgaanilise süsiniku akumuleerija leevendab kasvuhooneefekti. 22. Miks on metsad tähtsad? 1. Majanduslik mets kui tuluallikas 2. Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja 3. Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja 4. Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist 23. Kas visuaalselt hoomatava hallituse kõrvaldamine toiduainelt muudab selle söögikõlblikuks? Miks te nii arvate? Ei muuda. Toiduaine on saastatud seeneniidistikuga, mis pole paljale silmale nähtav ning osa seeni eritab oma elutegevuse käigus toksiine, mis on vähki tekitavad. 24. Mis metsatüüp on ainuomane Põhja- Eestile ja seotud klindiga? Pangamets
suunavad nad minu mõtted magamaminekule. Ma arvan, et see tunnus on introspektiivselt ligipää- setav harilikus, eelteoreetilises tähenduses. Kas see on fenomeniline omadus või ei ole? Termin "fenomeniline" ei tähenda mulle midagi endastmõistetavat ega mittetendentslikku ja paistab kaht- lust äratava viipena selles suunas, mis viib tagasi sõnulseletamatu, privaatse ja asjade näimise otse- selt hoomatava viisi juurde4.[2666] Ma kahtlustan tegelikult, et paljud ei taha minu radikaalset väljakutset tõsiselt võtta suuresti sellepä- rast, et nad nii väga tahavad, et kvaale tunnustataks. Paljudele tunduvad kvaalid meie vaimu vaim- suse ja tabamatuse viimse kaitsekraavina, kaitsevallina ligihiiliva mehhanitsismi vastu. Nad on kindlad, et peab leiduma mingi usaldusväärne tee igapäevastest juhtumitest filosoofide kardetud
Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12. sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said Ungari kuningatelt teatavaid privileege, näiteks võisid nad rajada vabu linnu. Transilvaania mägises kaguosas võib kohata erineva romaniseerituse tasemega saksi, svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 - 70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu
annaabi.ee 
