toime tulla ja aitab ka sugupõlvedevahelist piiri säilitada( st. noor inimene ei lähe endast tunduvalt eakamaga rääkima nagu omavanusega, kasutades slängi ja seltsimehelikku kõnepruuki). Funktsioon on oluline ka seetõttu, et laps peab lapsevanemast lugu kui vanemast ja targemast ning võtab temast eeskuju. Eesmärgiks on ka see, et perekonna noorimad pöörduvad ema/isa poole oma proleemide, abipalvetega ja saavad ka abi või nõuandeid. Ka hoolitsusfunktsiooni saab üksikvanemaga peres väga edukalt täita kui vanem armastab oma last/lapsi ja on neile igas olukorras toeks, muidugi pevad ka lapsed ema või isa usladama ja teadma, talle saab loota. Hoolitsusfunktsiooni täitmisel areneb ka pere ühtsus- ja identiteeditunne ning suureneb üksteisemõistmine. Hariv-, kulttuuriline funktsioon on perekonnas täiesti toimiv kui vanem tekitab lastes huvi meedia
lapsi või on neil juba liiga hilja ja enam pole piisavalt noored, et neid saada. Seksuaalfunktsioon on ka vist rahuldatud. Ma arvan, et majanduslik funktsioon on siin kõige enam täidetud, võttes arvesse kõiki neid peretüüpe, kuna siis pole enam lapsi ja kahte inimest on kergem üleval pidada, kui mõlemad käivad ka veel tööl. Sotsialeerumisoskused ja hariv/kultuuriline funktsioon peaks olema juba varaselt omandatud. Hoolitsusfunktsiooni täitmist võib oodata ainult ühelt inimeselt, erinevalt teistest perekonnatüüpidest. Turvalisuse funktsioon olened täiesti sellest, kui palju elukaaslane hoolib. See peretüüp on üks väga erinev pere, erinevalt teistest peretüüpidest.
annaabi.ee 
