Kuna ma olen maalaps, on mul kokkupõrkeid metsloomadega ikka olnud, kuid kõige eredamalt meenub mulle vares ,,Kraaksu". See juhtus umbes 5 aastat tagasi, kui ühel päeval leidsime noore varese, kes mingil põhjusel lendu tõusta ei saanud ja komberdas pikka aega ringi. Täpselt ei teagi, kas oli mõni koer talle liiga teinud või ta oli lihtsalt liiga nõrk, et veel lennata. Mõne ajaga ta harjus meiega ja saime teda isegi kätte võtta, toitsime teda ja hoolitsesime tema eest nagu lemmiklooma eest. Vahel oli ta meil isegi toas. Lõpuks hakkas ta ikkagi pisut oma tiibu liigutama, esialgu lendas õues toolide peal, lõpuks suutis end isegi katuseotsa lennutada, kuid kui kõht tühjaks läks, tuli ja nurus ta ikka vahest söögipoolist. Kui ta juba täielikult lendama õppis, jäid tema külaskäigud harvemaks ning ükskord ta enam tagasi ei tulnudki. See kogemus aga jääb alatiseks meelde. See oli üks suurepärasemaid looduselamusi.
tõi selle õhtul koolimajja sisse. Kuna näitus oli avatud koolipäevadel, siis hoidsid algkooliõpetajad vahetundidel näituseruumides korda ning juhendasid vajadusel külastajaid. Soovi korral oli külastajatel võimalus tellida näitusele giidiga ekskursiooni. Seda võimalust kasutasid peamiselt lastegrupid. Reedeti ja laupäeviti olime meie näitusel abiks: juhendasime külastajaid ja tutvustasime neile soovi korral näitust, hoolitsesime selle eest, et näitusesaalis põleksid tuled, töötaks slaidiesitlus ja arvutimäng, näitust tutvustavaid voldikuid oleks piisavas koguses, suunasime külastajaid vastama küsitlusele ja kirjutama külalisteraamatusseja tegime ka vähesel määral giiditööd. 2.2.4. Külastajad Näitust külastas kuu aja jooksul vähemalt 600 inimest. Külalised jätsid külalisteraamatusse 94 sissekannet tänu- ja kiidusõnadega, mis näitab selgelt, kuivõrd see näitus neile korda läks. Üksikisikud
annaabi.ee 
