ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub hing kõigest materiaalsest ehk kõigest sellest, mis allub füüsika seadustele, ning läheb üle teise, ideaalsesse maailma, mida nimetatakse ka igaviku maailmaks Sokrates on öelnud, et “jumalad ei lakka hoolitsemast” heade inimeste saatuse eest ei nende eluajal ega ka pärast nende surma. Ta rõhutas, et hinge eest tuleb igal juhul hoolt kanda: ka sel juhul, kui me teaksime, et me ta järgmisel päeval kaotame, kui ka sel juhul, kui me teaksime, et ta on igavene. Nagu ütles Sokrates: “Kuid juba ongi aeg siit minna, minul – et surra, teil - et elada, kumb neist aga parem on, see pole ilmne mitte kellelegi peale jumala” (Siig, 2005). 1.3 Platon (427 – 347 eKr)
töö-tasuga ning neid nimetatakse erisoodustusteks. Nn maksuvabade soodustustena on arvestatavad vaid täiendkoolitus, osa transpordi-kulusid (ametiautod) ning arvuti- ja telefonikulud, mida kasuta-takse suhteliselt palju. Eesti maksupoliitika pidurdab vajalike soodustuste osutamist töötajatele, kuigi samas aitab piirata põhjendamatute soodustuste tegemist ja maksudest kõrvalehiilimist. See takistab aga töötajasse investeerimast ja näiteks tema tervise eest hoolitsemast. Maksu-soodustuste osas pole ette näha ka muudatusi ja Eesti juhtivad erakonnad ei näe selleks praegu rahalisi võimalusi. Soodustuste ühtlane rakendamine organisatsiooni kõigile tööta-jatele või põhipersonalile võimaldab suurendada küll sotsiaalset võrdsust, kuid vähendab soodustuste motiveerivat toimet ja teki-tab põhjendamatuid kulutusi. Soodustuste diferentseeritud ja süsteemne rakendamine võimaldab tõhustada nende rakendamist ning tagada
annaabi.ee 
