Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad. Kujunesid välja vanemad, kes seisid ja hoolitseid oma küla või kihelkonna eest. Samas ei olnud kõik nii ilus ja oivaline kui me lootsime ja arvasime: tekkisid konfliktid riikidega, milles taheti Vana-Liivimaad endale, eriti just sakslased. Algas suur vabadusvõitlus, kus eestlased soovisid võõravõimu alt vabanemist. Samuti sunniti eestlastele peale ristiusku, mida nad aga ei soovinud. Sõjas hukkus palju eesti rahvast, mis oli muidugi suureks tagasilöögiks. Lahingute
Sama kehtib õdede puhul. Ordud on alates rajamisest peaaegu igas sihtes erinevad: päevakorra, jumalateenistuse läbiviimise, liikmete tegevusalade ja isegi rõivastuse poolest. Vaimsusest Ordu eesmärkides olid ja on liturgia pühtsemine (kooripalve ja armulaud) ning kõik hingehoiuvormid (ilmikpreestrina toimimine, koolitöö, edasiõppimine, misjon). Vaimsusepõhiprintsiibiks on iga liikme soetus kaasvendade või kaasõdede ühiselu ja ühistööga. Haridus: Naispremonstraatlased hoolitseid juba keskajal oma kloostrites eri seisutest ütarlaste kasvatuse ja hariduse eest. Kõigil premonstraatlased oli haridus tähtsal kohal. Paljud hoolitseisd külapreestritena rahvahariduse eest ja avaldasid kasäiraamatuid. Ordude naisharud Klarissiinide ordu - Nunnaordu, mille asutas Püha Assisi Franciscuse õpetuse järgija, rikkast Assisi ülikuperest pärinev Püha Clara. Klarissiinid asutasid kloostreid, kus elasid
annaabi.ee 
