tagajärgede saabumist. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tegevuse tagajärge, kuigi ta seda otse ei soovi, ta möönab selle saabumise võimalust. Ettevaatamatuks loetakse tegu siis, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tagajärgi, kuid kergemeelselt loodab, et sellist asja ei juhtu. Ettevaatamatus jaguneb hooletuseks ja kuritegelikuks kergemeelsuseks. Kuritegu on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevusest või tegevusetusest, kuigi võis aru saada, ning lootis kergemeelselt tagajärgede mittesaabumist. Kuriteost osavõtjad vastutavad samuti kuriteo toimepanemise eest. Kuriteost osavõtjateks on täideviija, organisaator, kihutaja ja kaasaaitaja. KRIMINAALVASTUTUSELE kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud 15 aasta vanuseks. Teatavate raskemate kuritegude
tagajärgedest ning soovib nende tagajärgede saabumist. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tegevuse tagajärge, kuigi ta seda otse ei soovi, ta möönab selle saabumise võimalust. Ettevaatamatuks loetakse tegu siis, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tagajärgi, kuid kergemeelselt loodab, et sellist asja ei juhtu. Ettevaatamatus jaguneb hooletuseks ja kuritegelikuks kergemeelsuseks. Kuritegu on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevusest või tegevusetusest, kuigi võis aru saada, ning lootis kergemeelselt tagajärgede mittesaabumist. Kriminaalvastutusele kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud 15 aasta vanuseks. Teatavate raskemate kuritegude eest kannab vastutust ka 13 aastane isik. Vanuse ülempiiri kindlaks määratud ei ole.
universaalset õigusrikkumise koosseisu. Subjekti all tuleb mõista õigusrikkujat, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. Subjektiks võib olla ka juriidiline isik. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Isiku süü vormideks on tahtlus ja ettevaatamatus. Tahtlus omakorda jaguneb kavatsetuseks, otseseks- ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatus jaguneb aga kergemeelsuseks ja hooletuseks. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis: Kavatse- tus Otsene Kaudne tahtlus (tahtlus) tahtlus SUBJEKTIIVN E KOOSSEIS (ettevaatama tus) Kerge-
tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 124 § 73 T öötaja vastutuse piirangud 4. ptk 4. Süüline vastutus tuleneb VÕS §-st 104, mille alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vor- mid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus (TLS § 74). 5. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsu- se määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma
annaabi.ee 
