2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid 3. Kes pidi Eestis vanade eest hoolitsema keskajal, mis soodustusi tal oli? · Vanurite eest pidid hoolitsema pärandi saajad. · Olid vabastatud kiriku maksust 4. Mis ajast pärinevad esimesed andmed hoolekandelisest tegevusest Eestis ( kes tegelesid kellega, kus ja kuidas tegelesid?) · 13- 14. saj. Pärinevad esmased hoolekandelised tegevused Eestis · Kloostrites seoses ristiusu levikuga · Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda
haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles domineerivad kroonilised haigused ja sündroomid ning nendega seotud meditsiinilised ja hoolekandelised küsimused. Vanadus on sümboolne kujund, mis iseloomustab keerulist võrgustikku, mis heaoluühiskonnas on kujunenud haige olemise ümber. „Vabadus“ on 20. sajandi märksõna, mis iseloomustab inimese võimalust käituda riskeerivalt tervishoiu valdkonda puutuvates küsimustes. ( Inimese autonoomsus, privaatsus). Vabaduse tagavad mitmeid aspekte, näiteks majandusliku vabaduse kasv. 5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö)
tervisega ja kipuvad ka surema...) Moment, mil tundus (see oli umbes sada aastat tagasi) et meditsiin ja teadus lahendavad kõik inimkonna ees olevad probleemid, möödus ruttu ning selgus, et võidetud haiguste asemele tulevad uued vähkkasvajad näiteks. ,,Vanadus" on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna. Ühest küljest iseloomustab see demograafilist ja epidemioloogilist olukorda (domineerivad kroonilised haigused ja sündroomid ning nendega seotud meditsiinilised ja hoolekandelised küsimused), teisalt on tegemist sümboolse kujundiga, mis iseloomustab pigem seda keerulist suhtevõrgustikku, mis heaoluühiskonnas24 on kujunenud haige olemise ümber. See tähendab, et ühelt poolt ollakse maksumaksjad ning eeldatakse, et sellest piisab, et vajadusel riik (haigekassa vms) korvaksid sellesama maksumaksja haiguse või vanadusega seotud kulud. Teisalt saab üha ilmsemaks, et meditsiini(tööstuse) arenedes (instrumendid jms läheb üha kallimaks) ning vanade inimeste