hoolekandeasutust (välja arvatud psüühiliste erivajadustega inimesed), kus viibib ööpäevaringselt 5769 inimest, neist 81% on üle 65.aasta vanused (2011.aasta aruandluse alusel). Täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine toimub põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada. 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus
elatustase riigis. Kuna keskmisest pensionist ei piisa, et antud üldhooldekodus püsivalt elada, tähendab see täiendavate kulutuste vajadust kliendi perekonnalt. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest toimub täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Kui üldine elatustase ja just keskmine palk riigis on kõrgem, ollakse võimelised eaka inimese hooldekodusse panemist suuremal määral toetama. Kuna praegusel hetkel on keskmine pension 400 euro lähedal, siis tähendab see vanuri perekonnalt veel lisaks enam kui 400 euro lisakulutuste tegemiseks kuus omaenda tuludest. Viimastel aastatel on keskmine palk Eestis järjest kasvanud, mis tähendab, et maksujõuliste tööealiste kodanike arv kasvab ning koos sellega ka nende
annaabi.ee 
