nimesid ega nägusid. Ta võib kiiresti meenutada proosakatkendi sisu, kuid ta pole suutiline mäletama seda sõna-sõnalt. (Mursell 1995, 83) Et paremini meelde jätta on selleks erinevaid võimalusi, mida käsitlesin oma ülevaates. Oskan nüüd palju lihtsamini otsustada, millist meeldejätmise viisi oleks kõige mõistlikum teatud olukorras rakendada. 9 Meeldejätmine on nagu teemanti(mälu) lihvimine. Mida rohkem ja hoolekamalt lihvid, seda parem tulemus on. Allikate loetelu Arden, John B. 2009. Mälutreening võhikutele. Tallinn: ERSEN Kidron, A. 1994. Keskendumiskunst. Tallinn: Valgus Kidron, A. 1997. Kuidas hõlpsalt õppida. Tallinn: ILO Kidron, A. 2008. Kuidas ärksalt õppida. Tallinn: Mondo Koemets, E. 1979. Kuidas õppida. Tallinn: Valgus Leppik, L. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loeser, F. 1980. Mälutreening. Tallinn: Valgus Mursell,L. James. 1995
lubaduše järgmine kord mättase lüüa. #7 Ekke Moor rändab sisemaa poole Ingelandist. Teeb natuke tööd siin seal kuid otsustas, et ei püsi kuskil liigselt kaua. Siis jõuab ta lõpuks praost Odja juurde kes on suur ja töökas mees kes vihkab hädaldajaid ning töö on talle püha ja elu mõte mida tema nuttev linna lapsest naine ei mõista. Tema koguduses on range kord töötadakse niisugusel tempol, et mõtlemiseks ei jää aega ja mida kiiremini ja hoolekamalt nad töötavad seda rohkem hoogu praost läheb ja pooliku töö pealt uusi juhiseid annab nii, et eelnev töö pooleldi jääb. Kui keegi jääb tempost välja või võttab aru pähe saab ta parostilt oma raha ja lahkub. Ekke ei ole harjunud sellise orjamisega ja vahest jääb tal suu lahti hämmastusest millised kummalisi osi leidub issanda teatris. #8 Suitsu Saunas mille põrand peegel puhas aga seinad suitsust ja vingust pigi mustad istuvad töölised, Ekke ja praost. Praost aga
annaabi.ee 
