Preisimaal. Gustav II Adolf tegi Rootsist suurriigi ,tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja hästi varustatud armeele. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati maapalgalise süsteemi: Kindel pindalaühik pidi teenistusse andma ühe sõjamehe ja ta kõige vajalikuga kindlustama. Ka prantsuse armees kehtestati range distsipliin. Sõduritele ja ohvitseritele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati sõjaväe väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning hakati ehitama kasarmuid. Hoolitseti sõjainvaliidide ja sõjaveteranide eest, Pariisi ehitati Invaliidide maja. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Sõjavägi muutus mobiilseks ,suurendati tulistamiskiirust. 1677 a asustati eriline sõjaväeinseneride korpus ehk riviohvitserid.
Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Markii de Louvois Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning ehitati kasarmuid. Et sõdurid kaotasid teenistuse tõttu sideme tsiviileluga, pöörati tähelepanu sõjainvaliididele ja veteranidele: Pariisi rajati Invaliidide Varjupaik. Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Võttis kasutusele täägi ja rauast laadimisvarda, lõi erilise sõjaväeinseneride korpuse. Friedrich II Juurutas armees range distsipliini nn. Preisi korra, mis tähendas ohvitseride piiramatut võimu
annaabi.ee 
