hobutööl Üldiselt võib öelda, et hobutööd kasutatakse rohkem kas väga vaestes riikides või siis vastandina rikastes riikides. Eesti ei kuulu kummasegi rühma. Mõistagi on hobuse kasutusvõimalused metsas piiratud ja nendega töötamine nõuab vajalikke tingimusi ja sobivaid tööseadmeid. Lisaks tuleb hobuse eest hoolitseda ka siis, kui temaga parasjagu tööd ei tehta. Hobutöö õigustab end järgmistel juhtudel: 1) esimesel hooldusraiel hõreda kokkuveoteede võrgu korral, peenemõõdulises puistus, kus puude keskmine tüvemaht on 0,1...0,3 tm; 2) väikesepinnalise raie korral, kus võimsate ja kallite masinate kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 3) üksikute tuuleheidetud puude koristamisel lohistades pikkade palkidena; 4) puidu koondamisel ja kokkuveol järskudel nõlvadel, kus masinate stabiilsus pole tagatud;
tuntavalt vähenenud. Viimastel aastatel on siiski toimunud ka erametsades raie aeglane suurenemine, 2010. a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad
annaabi.ee 
