Esiteks soodustab seda lastekodude riiklik rahastamissüsteem, mis on pandud sõltuma laste arvust. Selline pearahasüsteem motiveerib lastekodusid hankima endale alati võimalikult palju lapsi. Teiseks ei ole lapse hooldusperesse suunamiseks eriti motiveeritud ka kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus suunab lapse lastekodusse, maksab selle eest täielikult riik. Riik võtab enda kanda ka kõik lapse eestkoste küsimused ja kogu vastutuse. Kui laps suunata hooldusperre, tähendab see, et kohalik sotsiaaltöötaja peab ikkagi perega suhtlema, jälgima nende hakkamasaamist see tähendab töökoormuse kasvu, mis sotsiaaltöötajal on juba niigi suur. Seetõttu seavad Malle Kobini sõnul paljud omavalitsused hooldusperedele lapse saamise tingimuseks, et vanemad võtavad ka juriidilise eestkoste seega täieliku vastutuse lapse eest. See tähendab kõike, mis puudutab võimalikke kinnisvaraga seotud küsimusi või muid
Sellises olukorras ei ole võimalik süsteemis ennetuse ja varase märkamise puhul kvaliteedihüpet saavutada. Fookusgruppides osalenud lastekaitsetöötajad tõlgendasid seaduse eelnõus sätestatut selliselt, et uue LKSi jõustumisega pannakse lastekaitsetöötajatele lisaks praegustele ülesannetele kaks väga töömahukat kohustust: iga lapse abivajaduse hindamine ja igale lapsele, kelle juhtum on võetud töösse, juhtumiplaani koostamine. Täna koostatakse juhtumiplaan asenduskodusse ja hooldusperre paigutatavatele lastele, uues süsteemis kõikidele lastele, kelle juhtumit menetletakse. Metoodiline hindamine eeldab põhjalikku info kogumist, sh kogu pere intervjueerimist, korduvaid kohtumisi ja kodukülastusi, võrgustikukohtumisi jne. Neid põhimõtteid peavad lastekaitsetöötajad vajalikeks, kuid möönavad, et praegust lastekaitsetöötajate arvu arvestades ei ole sellise töö tegemine piisavas mahus mõeldav