erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu.. 7 Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist. Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti
mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse ühes kasvu- ja arengukeskkonnas ning on välja toodud ka mesosüsteem, eksosüsteem ja makrosüsteem, mis samuti mõjutavad lapse arengu-ja kasvukeskkonda. Samuti räägib autor oma töös ka väärtushinnangutest. Mitte kõigil lastel ei ole võimalus kasvada kodus oma vanemate juures. Need lapsed on kas lastekodus, turvakodus, tugiperedes, hooldusperedes, adoptiivperedes või eestkostele võetud lapsed. Üks põhjus, miks lapsed oma vanemate juurest on lahkunud või ära antud on nimelt vanemate võimetus last üleval pidada. Iga inimene tahab, et teda armastatakse, et ta oleks õnnelik, terve ning kellelegi vajalik. Tähtis on, et lapsel oleks kõht täis ja peavari olemas. Need tingimused peavad täitma kas vanemad, kasuvanemad, hooldajad või kasvatajad. Erinevates tingimustes kasvanud lastel on ka erinev sotsiaalne käitumine. Lapsed