Kui omavalitsus suunab lapse lastekodusse, maksab selle eest täielikult riik. Riik võtab enda kanda ka kõik lapse eestkoste küsimused ja kogu vastutuse. Kui laps suunata hooldusperre, tähendab see, et kohalik sotsiaaltöötaja peab ikkagi perega suhtlema, jälgima nende hakkamasaamist see tähendab töökoormuse kasvu, mis sotsiaaltöötajal on juba niigi suur. Seetõttu seavad Malle Kobini sõnul paljud omavalitsused hooldusperedele lapse saamise tingimuseks, et vanemad võtavad ka juriidilise eestkoste seega täieliku vastutuse lapse eest. See tähendab kõike, mis puudutab võimalikke kinnisvaraga seotud küsimusi või muid juriidilisi toiminguid, ning kohalik omavalitsus ei vastuta siis enam mitte kuidagi selle lapse eest. Loomulikult on kohalikel omavalitsustel nii kergem, kui nad nendest kohustustest pääsevad. (EPL, 2011) Probleemiks on ka hooldusperede süsteemi organiseerimatus. Siplane (1999) oma välja
juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub, st 19,18 eurot kuus ühe lapsega perele ning 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Kohalikud universaalsed toetused Kohalik sünnitoetus; Matusetoetus; Esimesse klassi mineva lapse toetus; Koolilõpetamise toetused; Jõulutoetused; Sissetulekutest sõltumatud toetused hooldusperedele, puuetega lastega peredele, paljulapselistele peredele; Koolilõuna toetus kõigile keskkooli õpilastele; Eakate sünnipäevatoetus; jne. Sissetulekutest sõltuvad toetused Ühekordsed toetused vähekindlustatud peredele; Ühekordsed toetused vähekindlustatud peredele laste koolitarvete soetamiseks; Kooli või lasteaia lõuna maksumuse kompenseerimine; Toetused vähekindlustatud puuetega isikutele abivahendite või retseptiravimite soetamiseks või transpordikulude katmiseks jne;
annaabi.ee 
