maailmas hakati probleemiga laialdasemalt tegelema 20 aastat tagasi, siis Eestis alustasime 3 vastavat tegevust umbes 15aastase latentsiajaga. Samavõrra oluline, kui haigusest tingitud koormus ühiskonnale, on nii emotsionaalne kui rahaline koormus isikule, kes hooldab oma dementset lähedast, s.t hoolduskoormus otseses mõttes. (Linnamägi jt 2004: 256). 1. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired Õendus-hooldustoimingute teostamise ajal võib patsient ootamatult osutada vastupanu ja muutuda agressiivseks ning koostööd mitte tegevaks. Patsient ei mõista õdesid, hooldajaid ja vastupidi. Põhiprobleemiks on teadmatus, kuidas hakkama saada dementse patsiendiga, kes muutub õendusabi osutamise ajal agressiivseks ja tekkinud olukorda patsiendi
Ühekordse hüvitise saajaid on aastas keskmiselt 15 inimest. Statistikaameti poolt avaldatud keskmise leibkonna suuruseks on olnud aastaid 2,3 liiget. Seega mõjutab eelnõuga sätestatav muudatus ühekordse hüvitise maksmisel ühes osas lisaks vigastatutele ca 20 inimest. Ühekordse hüvitise maksmine ühekorraga võimaldab kogu vigastatu perel jätkata üsna samaväärsetel tingimustel, kus kõik pereliikmed saavad võimalikult hästi iseseisvalt hakkama ning hoolduskoormus nende peres ei tõuse. Hüvitise eest saab pere teha vajalikud kohandused nii kodustes tingimustes kui ka transpordivõimaluste suurendamise küsimustes jms. Seega saavad nii vigastatu kui ülejäänud pereliikmed jätkata tööturul aktiivselt osalemist ning lapsed koolis ja lasteaias käimist. Kokkuvõttes on ühekordse hüvitise ühes osas maksmise mõju vigastatute perede sihtrühmale neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid mõju ulatuse 2 ttp://www.sm
annaabi.ee 
