Firma põhitegevusteks said autode remont ja hooldus, keretööd ja värvimine. Ettevõtte laienedes 1999. aastal lisandus uus plekksepa- ja värvimistöökoda koos autode kereremondimaterjalide- ja värvide kauplusega. Aastal 2002 valmis uus hoolduskeskus, et pakkuda autoomanikele veelgi mugavamat ja soodsamat teenindust. Ühe katuse alla said ülevaatuspunkt, varuosade- ja värvikauplus, autosalong, lukksepa-, kereremondi-, värvimis- ja metallitöökoda. Aastal 2005 alustati hoolduskeskuse juurdeehitusega, mis valmis 2006. aasta mais. Teenused Siller Auto OÜ pakub oma klientidele järgmiseid teenuseid: tehnoülevaatus mootorite ja käigukastide remont sildade reguleerimine arvuti-laserpingil tulede reguleerimine metallitööd kerevenitustööd lasermõõtmisseadmetega kerevenituspingil plekksepa-, poleerimis- ja värvimistööd klaaside vahetus elektritööd (alarmid, kesklukud, lisatuled jne)
Elektripaigaldised ja automaatika. Praktika juhendajaks oli mul Natalia Mikk, kelle ametinimetus on tehnik, kuid kes tegeleb omal alal kogu paberimajanduse ja muude sekretäri ülesannetega. Praktika käigus olin põhimõtteliselt Natalia abi, tehes ära tema eest nõudelehed, tellimuslehed ja ka mõned aktid koostasin ning viisin pabereid vajalikesse majadesse. 3 1 ASUTUSE STRUKTUUR Eesti Energi Teholoogiatööstuse tütarettevõte Hoolduskeskuse juhatusse kuuluvad Ardo Ott, kelle kaudu sain praktikale, ja Rait Kalda. Hoolduskeskuses tootmispind on 25 000 m2, kus töötab 1100 töötajat ja mille tootmisvõimsus on 800 tonni kuus. Kõigile töötajatele makstakse palka vastavalt töölepingus kirjutatule. 4 2 TEHNIKU ÜLESANDED Sooritasin praktika igapäevasel töökohal tehniku abina. Töö oli üldiselt istuv, kuna dokumente täideti ja koostati arvutis
südamepuudulikkusega arenenud patsiendid 83%, väsimus 82% , kõndimisraskused 65%, valu ja meeleoluhäired 41% (Kadri 2008). Neerupuudulikkus dialüüsi saavatel patsientidel oli palliatiivsete kaebuste esinemissagedus kõige sagedasem (74%) väsimus, unisus 63% patsientidest, tuimus kätes ja jalgades samuti 63%, 58% suukuivus, valu ja sügelus 53% -l patsientidest (Kadri 2008). Londonis tehtud uurimgus palliatiivse ravi hoolduskeskuse 400 patsiendil, kellest 95% olid vähipatsiendid, oli enamus kaebusi valus (64%), anoreksia (34%), kõhukinnisus (32%), väsimus (32%), hingeldus (31%). Keskmiselt oli igal patsiendil keskuse esimesel visiidil 7 kaebust (Kadri 2008). Uuringus, milles käsitleti kaebusi haiguse viimase paari nädala jooksul, kaasnes enamus valu koos õhupuuduse ja iiveldusega (Payne 2008). Palliatiivse ravi all kannatavale patsiendile kõige enam uuritud ja kõige halvema elukvaliteedi valu on valu.
annaabi.ee 
