Kokkuvõte Fennekite elust looduses on vähe teada. Nende eluviis on öine, kuigi neid nähakse ka päeval. Seda juhtub siiski harva, sest fennek on väga ettevaatlik ega talu pikaajalist otsest päikesekiirgust. Tavaliselt jääb fennek päeval oma laialt hargnenud maa-alusesse urgu, kuid ka seal vajab ta kaitset kuumuse eest. Ometi armastavad nad mängida soojal liival ja magada päikesest kuumaks köetud esemetel. Toitu otsima läheb fennek alles jahedatel öötundidel. Ka inimese hooldatuna on fennekid aktiivsed peamiselt öösel. See võimaldab vähendada energiakulu kehatemperatuuri hoidmisele. Mitmekesi koos on nad kohanemisvõimelised ja mänguhimulised. Ka metsikult eelistavad fennekid elada suuremates rühmades kui teised rebased (kuni 10 isendit). Paljude elanikega urud on keerukad tunnelite süsteemid, mille keskel on avar ruum. Tunnelid, kus poegi kasvatatakse, võivad olla kuni 5 m pikkused.
· Kabajapiirdest lõigatakse samuti ära pikad karvad Klippamine (pügamine) Klippamiseks nimetatakse hobuse karva lõikamist spetsiaalse masinaga. Miks hobust klipatakse? · kogu karva või selle osaline pügamine kergendab raskes töös olevate hobuste kuivamist · vähendab higistamist · takistab külmetumist; paksu karvaga hobune kuivab aeglselt külma ilmaga · kergendab hobuse puhtana hoidmist · hobune näeb hooldatuna välja · ka haava puhtana hoidmiseks pügatakse vajalik osa ümber haava Klippamise valikut mõjutavad tegurid · hobusega tehtav töö hulk · harrastushobune-võistlushobune · tallikliima · maneez · kas hobune on palju õues · arvesse peab võtma ka hobuse kuju; lühike-pikk hobune Hobused, kellel on paks ja pikk karv, aetakse sügisel täitsa paljaks, talvel võib olla teistsugune klippamine. Lühikese karvaga hobustel oleks hea jätta osa karva alles
annaabi.ee 
