inimesed, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. 2011. aasta seisuga tegutses Eestis 131 eakatele inimestele teenuseid pakkuvat hoolekandeasutust (välja arvatud psüühiliste erivajadustega inimesed), kus viibib ööpäevaringselt 5769 inimest, neist 81% on üle 65.aasta vanused (2011.aasta aruandluse alusel). Täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine toimub põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning
reglementeeritud ka kohustust eelistada kohaliku haldusüksuse elanikke, kes ei saa ainult pensionile toetudes ettevõtte teenuseid endale lubada. Samamoodi nagu mõjutab klientide arvu pensioni suurus, mõjutab seda ka üldine elatustase riigis. Kuna keskmisest pensionist ei piisa, et antud üldhooldekodus püsivalt elada, tähendab see täiendavate kulutuste vajadust kliendi perekonnalt. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest toimub täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Kui üldine elatustase ja just keskmine palk riigis on kõrgem, ollakse võimelised eaka inimese hooldekodusse panemist suuremal määral toetama. Kuna praegusel hetkel on keskmine pension 400 euro lähedal, siis tähendab see
annaabi.ee 
