Selle head näited on merepõhja naftamaardlaid ja rannikut ühendavate torujuhtmete arengukontseptid ning nn arukate puurkaevude väljakujundamine. Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nisitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni. Norra ettevõtted on esimesena kasutusele võtnud sellised moodsad tehnoloogilised rakendused nagu horisontaalne puurimine, kolmemõõtmeline seismoloogia ning ujuk- ja merealune tehnoloogia. Keskendumine naftapuurimise täiustamisele ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele aitab tulevikus veelgi tõsta Norra nafta- ja gaasitööstuse konkurentsivõimet. Tänapäeva teadusmaailma iseloomustab aga tihe rahvusvaheline koostöö. Ühest
välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua hukatuslikke geneetilisi tagajärgi. Ometi teevad ka sigimispartnerid omavahel koostööd. Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik
annaabi.ee 
