Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud. Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad. Inimesel kujuneb paranoia haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba. Skisofreeniat esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on väga palju, kuid ükski avastatud iseärasus pole esinenud kõigil skisofreenikutel ning paljusid neist on leitud ka mõnel tervel inimesel
tähtsaks teha. Kujuneb veendumus oma erilisest osast, näiteks kui jumala asemikust maa peal või lihtsalt eriliste võimetega isikust, keda tulnukad värvata tahavad. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Skisofreeniat esineb ligikaugu 1%-l inimesest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haiguseid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia puhul on kõige rohkem kinnitust leidnud bioloogiline seletus nimega dopamiinihüpotees. Nimelt on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Umbes pooltel skisofreeniahaigetel on leitud ka aju anatoomilisi erinevusi