Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, ...
graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4.keha tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Graafik on 5.kõverjoon ülesse poole tõmmatud. mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib.
Kasutatakse ainult füüsikas. Relatiivne õhuniiskus Kasutatakse enamus juhtudel. Relatiivse õhuniiskuse korral on väga tähtis element kaste. Kaste tekkimisel saab õhus ülekaalu kondenseerumine. Kui tekib kaste, siis loetakse õhuniiskuseks 100%. Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%. Kui õhuniiskus on väga suur, siis higi auramine on raskendatud. Näiteis relatiivse õhuniiskuse kohta : Hallituse tekkimine niiskes kohas. Tõmbegraafik OA : Kehtib hookei seadus F E=k*x Võrdeline seos. Deformatsioon puudub. AB : Kehtib ligikaudne hookie seadus, tekib jääk deformatsioon. BC : Näeme, et jõudu ei ole vaja väga suurendada samas toimub pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk).
10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13.Sõnasta Hookei seadus,valem,tähis,ühik- kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega- valem: Fe = k¤L ,tähis: Fe ,ühik: N 14.Newtoni seaduste rakendused - 15.Ülesanded Newtoni 2.seadusele,gravitatsiooniseadusele,elastsusjõu ja hõõrdejõu arvutamisele 2.seadus: F=m*a a=F/m m=F/a grav.seadus: F=G*m¹*m²/r² elastsusjõud: Fe=k¤L hõõrdejõud: Fh= µ*m*g (N) 16.Millest sõltub keha kaal?- raskusjõust 17.Mis on raskusjõud?Kuhu ta on suunatud?- jõud,
Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri. 9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks? Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab aset hapra materjali purunemine siis surveteimil saadud materjali tugevuspiir on üldiselt palju suurem sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E? Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine?
deformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust deformatsiooniks. • Elastne deformatsioon- Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. • Plastne deformatsioon- Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. • Elastsusjõud-Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. • Hookei seadus- Mõõtmised näitavad, et suhteliselt väikeste deformatsioonide korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. • Jäikustegur- Võrdetegurit Hooke'i seaduses nimetatakse deformeeritud keha jäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Küsimused • Millised nendest kehadest võib liigitada elastseteks ja millised plastseteks: a) pehme vaha; b) voolimismass; c) kummipall; d) piparkoogitainas; e) terasmõõdulint; f) martsipan;
annaabi.ee 
