Tokyo ei ole ka Euroopa liidus ning tänu sellele ei pea riik vastu võtma miljoneid pagulasi Süüriast kui ka mujalt aafrika maadest. Rahvastiku paiknemine ning linnastumine 2 Jaapani rahvastiku keskmine tihedus on (351 in/km2). Mis on enneolematult kõrge võrreldes mõne muu arenenud riigiga. Jaapani ala jagab prefektuuriks (47). Suur rahvastiku tihedus on majanduslikes keskustes, väga palju mõjutab ka merekaubandus, näiteks Tokyo (asub Honsu saare kaguosas) , Kanagavas (asub Honsu saare kaguosas) ja Osakas (asub Honsu saare lõuna osas). Enamasti on Suur rahvastiku tihedus ajaloolises alas,Pealinna ümbrustes ning alas, kus on tasane reljeef. Jaapani keskosas on mägine reljeef, mistõttu rahvastiku tihedus on väike kindlasti mängivad ka rolli mõned vulkaanid nind kuidas asukohal maavärinatega seos on. Linnades elab 91,3% kogu rahvastikust (2011), sellega on linnastumise tase väga kõrge.Kõige suurema rahvaarvuga linnad
olendi nimetused. Stadnikovi raamatus, paragrahvis "Ülevaade Egiptuse tähtsamatest jumalatest" antakse kaheksateistkümne tähtsamate jumalate nimestik koos lühikeste annotatsioonidega: Amon, Anubis, Apis, Aton, Atum, Geb, Hathor, Hnum, Horos, Isis, Maat, Min, Month, Nut, Osiris, Seth, Thot, Ra (ei tea, miks mitte Osirise ja Sethi vahel, vaid lõpus... Aga peamine on see, et siin puuduvad: Ptah, Neftis, Su, Tefnut, Bast, Hapi, Honsu, Mut, Nefertum, Sehmet, Sokar ja teised jumalad ja jumalannad, kes olid vähemalt niisama tähtsad, kui näiteks, Min, kelle kohta kirjutab Stadnikov ainult järgmist: "Min erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli Koptoses". Võib ju lisada, et tema naiseks oli Isis, nende poeg - Horos. Ja üldse: Min on itüfalloslik (ithyfallos) jumal, nagu Priapos Kreeka mütoloogias, satüürid, sileenid, ja isegi Hermes, Apollon ja Zeus!)
Aastail 1963 - 68 tõsteti templid uude asupaika, mis senisest asus 64 m kõrgemal ( UNESCO programm seoses Assuani paisu ehitamisega ). Ramses II ajal loodud ehitustest on tuntud ka nn. Ramesseum ( Ramsese mälestustempel ), mille eesõues seisis 20 m kõrgune vaarao koloss. Uue riigi II poole templitest tasuks nimetada veel templit Ihilse saarel, mille kavatises on täpselt jälgitud egiptuse templiehituse klassikalist skeemi ning 11. saj. eKr. Karnaki ehitatud Honsu templit, mis on eriti tuntud oma reljeefide poolest. 15 11. saj. II poolest lakkas Egiptuses pikkadeks sajanditeks monumentaalsete ehituste püstitamine. Hilis - Egiptuse ajal ( 11. saj. eKr. - 4. saj. eKr. ) oli riik pidevas mõõnaperioodis, üksikute väheste tõusulainete ajal püüti täiendada olemasolevaid templeid ( nt
annaabi.ee 
